Tere tulemast e-tuleohutuskoolitusele!
Koolituse eesmärk on pakkuda Sulle teadmisi kuidas märgata, ennetada ja vajadusel otsustavalt tegutseda tulekahju või evakuatsiooni korral.
Koolituse läbimine on tuleohutuse seaduse ja töökorralduseeskirjade kohaselt kõikidele töötajatele KOHUSTUSLIK.
- Varu 50 minutit ja läbi koolitus avades järjest teemakastid;
- Omanda teemakastides olev info;
- Kliki lingile “TEST” ja vasta kordamisküsimustele. Seejärel sisesta nõutud andmed.
Edukat läbimist!
TEEMAKASTID
TEGUTSEMINE TULEKAHJU JA EVAKUATSIOONI KORRAL
Tegemist on videoga, mis võtab kokku Lõunakeskuses tegutsemise põhimõtted tulekahju- ja evakuatsiooni korral.
Lõunakeskus on suurim kaubanduskeskus Lõuna-Eestis.
Tegemist on hinnatud vaba aja veetmise paigaga kogu perele. Siin asub täismõõdus aastaringselt töötav liuväli, spordiklubi, seikluspark ning palju muud põnevat. See aga tähendab omakorda, et külastajate puhul peate arvestama laste, vanurite, liikumis – või vaimupuudega inimestega ning ka seda, et keskus on avatud nii heade kui ka halbade kavatsustega inimestele.
Üldjoontes on tuleohutus korraldatud järgmiselt:
- Ehitusliku tuleohutuse eest ja korralduslike põhimõtete eest vastutab Lõunakeskus.
- Iga üürnikfirma vastutab oma töötajate tuleohutusalase juhendamise eest, kinnitab käskkirjaga üüripinnal tuleohutuse eest vastutava isiku ja evakuatsiooni liidrid, näidates ametijuhendis ära tema ülesanded tuleohutuse tagamisel ja tulekahju korral tegutsemisel.
- Iga üürnikfirma peab koostama oma tegevusjuhise, võttes aluseks tulekahju korral tegutsemise plaani.
- Keskusele turvateenust pakkuv ettevõte peab koostama oma tegevusjuhise, võttes aluseks tulekahju korral tegutsemise plaani.
- Töötajat, kes ei ole läbinud ettevõtte juhataja poolt kehtestatud tuleohutusalast õpet, ei tohi tööle lubada.
- Üürnik vastutab oma pinna ja seda külastavate isikute eest.
- Lõunakeskuse tulekahju korral tegutsemise plaaniga saad tutvuda klikkides lingile Lõunakeskus TKTP 2017 (dokumendi sisu on laotatud käesoleva koolituse teemakastidesse.
- 2023 evakuatsiooniõppuse kokkuvõttega saad tutvuda klikkides lingil: Evakuatsiooniõppuse kokkuvõte Lääneringtee 39, Tartu (tutvu kindlasti, siis oskad järgmise aasta koolitusel vigadest hoiduda)
ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
Evakuatsioon – hoone kasutajate sunnitud väljumine ehitisest või selle osast ohutusse kohta kas tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral.
Evakuatsioonijuht – plaanis määratud isik, kes juhib evakuatsiooni, sh annab vajadusel evakuatsioonikorralduse, jagab evakuatsiooniks vajalikke ülesandeid, kogub kokku info evakuatsiooni tulemuste kohta ja suhtleb päästetööde juhiga.
Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev, evakuatsioonimärgistusega tähistatud seestpoolt võtmeta avatav vabalt läbitav ukseava.
Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni.
Evakuatsioonskeem – hoone korrus(t)e või evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi.
Evakuatsiooni vastutav – plaanis määratud isik, kes vastutab evakuatsiooni korraldamise eest enda vastutusalas (korrus, ruumid jne) ning kes kannab enda piirkonna evakuatsiooni tulemustest ette evakuatsioonijuhile.
Hädaväljapääs – evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi hoonest tulekahju või muu õnnetuse korral. Akna või ukseava seinas, mida on võimalik avada või purustada juhul, kui evakuatsiooniteed või -pääsud ei ole läbitavad.
Kogunemiskoht – määratud koht, kuhu kogunevad evakueerunud inimesed ning kus toimub nende loendus.
Loendus – evakuatsiooni korraldavate töötajate poolt kogunemiskohas teostatav personali ja teiste hoones viibinud isikute evakueerituse kontroll.
Tegevuskava – plaani osa, mille eesmärk on anda töötajatele ülevaade ettevõtte või asutuse tuleohutusalastest erisustest ning tutvustada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise juhiseid.
Tulekahju korral tegutsemise plaan – ettevõtte või asutuse töötajate juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda, võttes arvesse asutuse tuleohutusalaseid erisusi. Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ning skeemidest.
Eestis toimub iga päev keskmiselt 16 tulekahju, milledest pooled leiavad aset eluruumides. Tules kaotab elu vähemalt üks kaasmaalane nädalas! Videos räägitakse peamistest tulekahjude tekkepõhjustest.
Vajutades video all olevale nupule ‘CC’, on võimalik valida subtiitrid teises keeles.
Tuleohutus jaguneb kaheks – korralduslik ja ehituslik. Korralduslik tuleohutus seondub eelkõige sellega, et igapäevaselt oleks hoones tuleohutus tagatud. Ehituslik tuleohutus seondub aga lahendustega, mille eesmärgiks on inimesest sõltumatult tagada hoone ohutus.
Vajutades video all olevale nupule ‘CC’, on võimalik valida subtiitrid teises keeles.
TULEOHUTUSPAIGALDISED
AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM
Keskseade asub turvatöötajate ruumis.
Annab häire tulekahju tundemärkide avastamise korral.
Ühendatud turvafirma juhtimiskeskusega ja Päästeameti häirekeskusega (viiteaeg 3 min).
Häire korral seiskuvad eskalaatorid ja ventilatsioon, liftid liiguvad esimesele korrusele ning jäävad avatud ustega paigale.
TULEKUSTUTID
Paiknevad nähtavatel kohtadel, peamiselt pulberkustutid, kilbiruumides CO2. Täpsed asukohad on märgitud ka evakuatsiooniskeemidel.
NB! Tulekustutid peavad olema nähtaval kohal ja kergesti kätte saadavad, neid ei tohi mistahes esemetega varjata ja nendele ligipääs peab olema tagatud pidevalt.
TULETÕRJE VOOLIKUSÜSTEEM
Voolikusüsteemid asuvad vastava tuleohutusmärgiga tähistatud kappides. Asukohad on märgitud ka evakuatsiooniskeemidel.
Voolikusüsteemi tuleb kasutada õnnetuse korral vastavalt juhendile.
Ära kustuta veega elektriautot, elektri seadmeid ega põlevvedelikke!
NB! Voolikukapid peavad olema nähtaval kohal ja kergesti kätte saadavad, neid ei tohi mistahes esemetega varjata ja nendele ligipääs peab olema tagatud pidevalt.
Võimaldab eemaldada hoonest põlemisgaase.
Kasutatakse ainult koos päästjatega, sest oskamatu tegevus võib põhjustada tulekahju massilise leviku.
Turvavalgustus: osad laevalgustid on (evakuatsiooniteedel ja ohtlike seadmete läheduses) valitud sellised, mis elektrikatkestuse korral jäävad põlema.
Evakuatsioonivalgustid: hoones on akutoitega evakuatsioonivalgustid, mis tagavad hädavalguse üheks tunniks. Näitavad teed lähima evakuatsioonipääsuni.
Miks peaksid Sa teadma, kuidas tulekahju areneb? Aga just selle pärast, et teades kui kiiresti see võib toimuda ning milline on tulekahju ajal temperatuur, saame aimu tule ohtlikkusest ja oskame sellega arvestada.
Vajutades video all olevale nupule ‘CC’, on võimalik valida subtiitrid teises keeles.
VÕIMALIKUD TULEOHUD HOONES
Suitsetamise ja lahtise tule kasutamise tagajärjel võivad kõige tõenäolisemalt süttida põlevvedelikud, kaltsud, paber või prügikastid.
Tegevused tuleohu ennetamiseks
Hooneosas ega selle ümbruses pole suitsetamine lubatud.
Masinate või seadmete rikked võivad olla erinevad: kontoritehnika, köögiseadmed jne.
Tegevused tuleohu ennetamiseks
Hooldada ja puhastada seadmeid ja masinaid neile ette nähtud sagedusega ja korras. Rikketunnuste ilmnemisel tagada kohe seadme hooldus või remont.
Elektriseadmete rikkeks võib olla arvutite, pikendusjuhtmete, elektrijuhtmete jms elektriseadmete ja paigaldiste rike, mistahes hoone osas. Rike võib põhjustada tulekahju.
Tegevused tuleohu ennetamiseks
Elektriseadmete rikke vältimiseks tehakse ehitises perioodiliselt elektri käitu/hooldust. Päeva lõppedes töötajad lülitatavad välja või eemaldavad vooluvõrgust elektriseadmed, mis ei ole mõeldud ööpäevaringseks kasutamiseks (raadiod, lambid, kohvimasinad, jne).
Süütamise tulemusena võib tulekahju areneda väga kiiresti ja tihti mitmest erinevast kohast.
Tegevused tuleohu ennetamiseks
Evakuatsiooniteedel ei tohi ladustada põlevmaterjale, mis takistavad inimeste liikumist.
Tuletööde tegemise reeglite eriramine võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Ketaslõikurite ja keevitusaparaatide sädemed võivad süüdata enda ümber oleva põlevmaterjali.
Tegevused tuleohu ennetamiseks
Tuletöid tohib teha ainult halduriga kooskõlas ja tuletööde tunnistust omavate isikute poolt.
Kuidas tegutseda tulekahju korral? Kas oled juba tutvunud tulekahju korral tegutsemise plaaniga?
KLIKI SIIA, ET TUTVUDA HOONE TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAANIGA
Vajutades video all olevale nupule ‘CC’, on võimalik valida subtiitrid teises keeles.
ROLLID TEGUTSEMISEL TULEKAHJU JA EVAKUATSIOONI KORRAL
Evakuatsioonijuhi ülesanded evakuatsiooni korral
Evakuatsioonijuht (turvameeskond) tagab inimeste varajase teavitamise tekkinud ohust kogu hoone ulatuses, korraldab häire õigsuse kontrolli, kogub sündmuse kohta informatsiooni, suunab inimesi hoonest välja (kogunemiskohta), keelab/takistab ohulalale sisenemise, võtab evakuatsiooni liidritelt vastu andmed loenduse kohta. Suunab ja jagab korraldusi. Korraldab sissepääsude valve. Võtab vastu päästetehnika. Edastab päästetööde juhile teave juhtunud olukorrast (tulekahju võimalikult täpse asukoha, suuruse, loenduse tulemused jms). Abistab võimaluste piires päästemeeskonda päästetööde läbiviimisel.
Evakuatsiooni liidri ülesanded evakuatsiooni korral
Evakuatsiooni liider (üürnikfirmade evakuatsiooni eest vastutavad isikud) alustab evakuatsiooni märguande saamisel oma üüripinna ulatuses klientide ja personali evakuatsiooni, kontrollib võimaluse korral kõik oma üüripinnal olevad ruumid üle (veendumaks, et sinna pole kedagi jäänud), peab arvestust evakueeritute üle, viib läbi kogunemiskohas oma üüripinnalt evakueerunud inimeste loenduse ja annab loenduse tulemused edasi evakuatsioonijuhile.
TULEKAHJUST TEAVITAMISE JUHIS
Kui avastate tulekahju:
- vajutage lähimat tulekahjuteatenuppu;
- teatage tulekahjust.
Töötaja, kes avastab tulekahju, teatab sellest:
- läheduses asuvatele kolleegidele,
- oma üüripinna vastutavale isikule.
Üürniku vastutav isik teatab tulekahjust:
- turvatöötajale
- haldusjuhile
- ohustatud kaasüürnikele (tulekahjukoha peal ja kõrval asuvad ruumid).
Suuline tulekahjuteade edastage telefonil 112:
- teatage objekti aadress ja tulekolde arvatav asukoht;
- teatage vigastatud ja/või ohustatud isikutest;
- vastake häirekorraldaja küsimustele, katkestamata ise kõnet.
TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE JUHIS
Evakuatsioonijuhiks on tegevusplaanis määratud inimene, kelle põhiülesanne on evakuatsioonitegevuste operatiivne juhtimine hoonekompleksis.
Päästemeeskonna kohale jõudmisel juhib sündmust päästetööde juht, kõik tema korraldused on vastuvaidlematuks täitmiseks. Päästetööde juht võib anda korraldusi läbi hoone helisüsteemi või muul viisil.
Hinnake olukorda – mis põleb, kas on kannatanuid, kuidas oht võib levida?
Vastavalt olukorra hinnangule:
PÄÄSTKE abitud isikud vahetust ohust (ennast ohustamata!)
TEATAGE tulekahjust: ohualas viibijatele, administraatorile,turvatöötajale ,Häirekeskusele tel 112.
KUSTUTAGE tuld sobivate vahenditega (ennast ohustamata!): tahkete ainete ja esemete kustutamiseks on parim vahend vesi. Kasutage tuletõrje voolikusüsteemi, veeanumat, kilekotti veega, märga riiet, moppi või muud käepärast. NB! Veega ei tohi kustutada pinge all elektriseadmeid – elektrilöögi oht! Põlev elektriseade tuleks esmalt pingetustada. Kui see ei ole võimalik, kasutage kustutamiseks tulekustutit, soovitavalt süsihappegaaskustutit. Põlevvedeliku (alkohol, autokütused, põlev olmekeemia) kustutamiseks kasuta tulekustutit, väldi põlevaine laialipritsimist (hoia piisavat distantsi). Toiduõli või rasva kustutamiseks kasuta spetsiaalkustutit või lämmata tuli tulekustutusvaibaga.
EVAKUEERUGE, kui tunnetate ohtu või antakse vastav korraldus
EVAKUATSIOONIJUHIS
Evakueeruda tuleb kui:
- antakse vastav korraldus;
- antakse juhtiva isiku, evakuatsioonijuhi või päästetööde juhi poolt vastav korraldus otse või telefoniga;
- häirekellad on rakendunud ja tööle jäetud või on need teistkordselt käivitunud;
- saate teada tulekahjust hoones või tajute ohtu muul moel.
ATS alarmkellade rakendumise korral:
Kui ATS-häirekellad töötavad kuni 1 minut ja lülitatakse seejärel välja:
- lõpeta pooleliolev tegevus;
- kontrolli visuaalselt oma vastutusala ja hinda lähimate evakuatsioonipääsude olukorda;
- selgita kolleegidele/külalistele olukorda ja olge valmis evakueeruma.
Kui ATS-häirekellad rakenduvad uuesti või töötavad kauem kui 1 minut:
- alusta evakuatsiooni läbiviimist – anna suusõnaline korraldus kaastöötajatele/klientidele hoonest väljuda, vajadusel suuna nad evakuatsioonipääsu poole;
- kontrolli üle kogu ala ja veendu, et kõik isikud evakueeruvad;
- võimalusel välju alalt/hoonest viimasena (kui oled kõik inimesed evakuatsiooniteele suunanud), ning mine kogunemiskohta;
- teosta loendus evakueeritute üle ja anna info edasi evakuatsioonijuhile.
Evakueerumisel:
- sulgege kiiresti järelevalveta tööks mitteettenähtud seadmed;
- võimalusel võtke kaasa üleriided ja isiklikud asjad;
- ruumist lahkudes vaadake, kas sinna jääb veel inimesi;
- sulgege lahkudes uksed, ärge lukustage;
- liikuge lühimat ohutut teed mööda trepikotta ja lahkuge hoonest;
- õues liikuge kogunemiskohta.
Võimaluse korral kontrollivad evakuatsiooni korraldavad töötajad evakueeritud ruumid peale töötajate lahkumist veelkord üle, et ruumid oleks tühjad, seadmed väljas ja uksed/aknad suletud.
Evakuatsiooni korraldavad töötajad kontrollivad kogunemiskohas töötajate kohalolekut.
Kadunud isikutest, eriti kui on põhjust arvata, et nad on jäänud ohualasse, tuleb koheselt informeerida päästjaid (sinise või punase kiivriga!) või häirekeskust tel 112.
Evakuatsiooni kogunemiskoht on keskuse ees parklas.
NB! Kogunemiskohta peavad kogunema ainult hoones töötavad isikud. Kliente kogunemiskohta ei suunata!
PÄÄSTEMEESKONNAGA TEHTAVA KOOSTÖÖ JUHIS
Päästemeeskonna sisenemistee hoonesse käib läbi majataguse estakaadi, sealjuures on sisenemistee vastavalt tähistatud.
Lisaks pääseb Hoonele päästetehnikaga ligi kõikidest külgedest. Hoone peasissekäigu juurde pääseb Ringtee tänava kaudu.
Päästemeeskonnaga sündmuskohal suhtleb evakuatsioonijuht.
Evakuatsioonijuht peab päästetööde juhile teatama:
- tulekahju asukoht;
- tulekahju ulatus;
- hoonesse jäänud inimeste arv;
- hoonesse jäänud inimesi ähvardav oht;
- kannatanute arv ja asukoht;
- millist teed pidi jõuab kõige paremini kannatanuteni (tulekoldeni) ning umbkaudne teepikkus (meetrites);
- muud tulekahjuga kaasnevad ohud (plahvatusohtlikud ained, mürkkemikaalid);
- elektrivarustuse peakilbi ja automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) keskseadme asukohtadest ning tuletõrje veevarustusest;
- hoones paiknevatest põlevmaterjalidest, ohtlikest ainetest või muudest ohtudest.
Millal me asume tuld kustutama, millega ja kuidas? Milliseid kustuteid mille kustutamiseks kasutada? Kustutite klassifikatsioon – millega süttinud kontoritehnika kõige ohutumalt kustutada? Miks pulberkustuti pole alati parim valik?
Vajutades video all olevale nupule “CC” on võimalik valida teises keeles subtiitrid.
Video annab ülevaate tuleohutusalasest seadusandlusest ning kirjeldab isikute õigusi ja kohustusi tulekahjude ennetamisel või nende korral tegutsemisel. Kõige lihtsam on tuleohutusalaseid õigusakte leida Riigiteatajast www.riigiteataja.ee.
Tuleohutuse seadus annab kogu tuleohutusele raamistiku ning elektroonilises versioonis viitab mugavalt omakorda teistele tuleohutusalastele õigusaktidele.
Vajutades video all olevale nupule ‘CC’, on võimalik valida subtiitrid teises keeles.